 |
|
|
Ajalugu
Ajalugu pildis 1987-2004
Eellugu
Oli alanud nõukogude võimu viimane kümnend Eestis. Seljataga olid Moskva Olümpiamängud, mille mõjul praod “raudses eesriides” olid veidi enam paotunud.
Vaimulikul maastikul olid 80-date alguseks suuremad ärkamiskoosolekud Olevistes ja nendega kaasnenud kõrghetked möödas ning elu tundus suubuvat tavapärasesse voolu.
Kogudustes ja koguduste vahel ringles teatav hulk valdavalt noori inimesi, kes tunnetasid “auku” vaimulikul maastikul ning kes polnud nõus kannatlikult lihtsalt paremaid aegu ootama. Selliselt pinnalt tõusid esile kõigepealt üksikud isikud kellede kohtumises ning koostoimes sündis kõigepealt üks väga segav ning palju küsimusi tekitav liikumine, mis hiljem suubus mitme koguduse tekkimisse.
Metodisti kiriku noortekogunemiste raames Hubert Jakobsi ja Rein Metsa eestvedamisel toimus teatav mõistete ümberdefineerimine, asju nimetati nende õigete nimedega, arusaadavas keeles. Selgelt oli tuntav kõigist teistest kirikuist erinev, elavam atmosfäär. Sõnum neil koosolekuil oli lihtne, sisuliselt vana tuttav “ärkamissõnum”, aga Püha Vaim tegi selle sisu elavaks, arusaadavaks ning kuulajaile kättesaadavaks.
Üsna pea hakati kogema vastuseisu - osaliselt nii metodisti koguduse seest, kui koosolekute arenedes ka juhtkonnalt. Teisalt kasvas osavõtt neist koosolekuist jätkuvalt. Järjest julgemaks ning tähelepanu tõmbavaimaks kujunevad koosolekud tõmbasid enestele ka võimude tähelepanu, mille tulemusel tuli kirikujuhtidel toimunu pärast julgeolekule aru anda. Kriis küpses ning selle tulemusena lahkus grupp noori koos noortejuhtidega (teiste hulgas ka Mart Metsala) metodisti kogudusest.
Noortest sai põrandaalune, ametlikust kirikust lahutatud liikumine, millele julgeolek reageeris otsese vaenamisega. Koosolekuile läkitati provokaatoreid, liidreid kutsuti korduvalt ülekuulamistele, toimetati läbiotsimisi jne. Mere pst.-lt lahkus 1987. a. kevadel paarikümne inimese ringis ning suvi läbi peeti koosolekuid Iru linnusemäel. Sama aasta septembri lõpus kuulutatigi välja Eesti “Elu Sõna” kogudus (esialgu vaimus), mille pastoriks sai Hubert Jakobs.
Paralleelselt vaimse vabaduse nõuetega hakati esitama ka esimesi selgelt sõnastatud poliitilisi nõudeid, õnnistati Eesti lippu. Algselt vaid koosolekute käigus. Märkamatult oli usuliikumine politiseerumas, samal ajal kasvas pidevalt juurdetulijate arv. 1988. märtsis, peale aastapikkust koguduse üksinda juhtimist sunniti maalt lahkuma selle pastor Hubert Jakobs, Rein Mets oli maalt välja saadetud aasta varem. Samal ajal oli Eesti ühiskondlikus elus juba alanud poliitiline ärkamisliikumine.
Ainsana, kes tekkinud olukorrast vähegi ülevaadet omas, jäi siia Mart Metsala, kes asetas selgelt esiplaanile koguduse ning selle vaimulikud vajadused. Järgmise sammuna käskis Jumal registreerida koguduse. 1989. aastaks oli kogudus registreeritud.
Kogudus lõhenes kaheks – poliitilisema liikumise pooldajateks ja koguduse kui vaimuliku liikumise pooldajateks. Viimase pastoriks oli Mart Metsala, kelle juhtimisel toimusid koosolekud Tallinna Tuletõrjemajas.
1990. aastal avanes Mart Metsalal võimalus õppida Rootsis Uppsala piiblikoolis. Pärast aastast eemalolekut tuli Mart Metsala koos perega tagasi ning jätkas koguduse juhtimist. Vahepeal oli koguduse eesotsas seisnud Toomas Kupper.
Üsna pea selgus tõsiasi, et “Elu Sõna” ümber Tallinnas tekkinud mainet ei õnnestu ümber kujundada, ja et see suund, mida esindas “Elu Sõna” nimi, polnud kooskõlas suunaga, mida mööda uus kogudus oli minemas. Et teha selge vahe, sai Mart Metsala juhitav kogudus 11.11.1992 aastal nimeks “Valguse Tee”.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et 1980-dail alguse saanud liikumisest on tänaseks tekkinud 4 eriilmelist kogudust: “Elu Sõna” Tartus, Tallinna "Harta" Kristlik kogudus, “Valguse Tee” ning Tallinna Kesklinna kogudus.
“Valguse Tee” näol on Jumal Eesti ühiskonnale midagi uut kinkinud. Vaatamata eelpool kirjeldatud segasele algusele, on “Valguse Tee” koguduses elu ja selle ehtsus äratuntav. Millegipärast on Jumal jälle võtnud selle, mis on olnud avalikult põlatud, et teha midagi uut ja püha.
Kahtlemata on kogudus teinud läbi raske kooli ning maksnud kõrget hinda – kuid me ei ole loobunud taotlemast oma eesmärki, meie usaldus ning usk ja võitlusoskus on väljakutseks - samas ka paljudele “jõuvõtu” ehk taastumise paigaks.
Tänapäev
Valguse Tee kogudus kuulub Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liitu. Koguduses on ümmarguselt 300 liiget. Valguse Tees on tegevad erinevad tööharud - osadus-palvegrupid, ülistus, diakoonia, vanglatöö, Alfa kursus, misjon, pühapäevakooli 3 klassi ja noortetöö. Regulaarsed jumalateenistused toimuvad pühapäeviti kl 11.00 ja kolmapäeviti kell 19.00.
Koguduse palveõhtud toimuvad esmaspäeviti. Palvegruppide kogunemisajad varieeruvad vastavalt grupile.
|
|
|
